Mis on ghosting?

Ühiskonnas on järjest pead võtmas selline nähtus, kus teine inimene lõpetab sinuga ootamatult suhtlemise ilma, et ta midagi selgitaks – kaob nagu kummitus. See on juba niivõrd levinud, et inglise keeles on selleks omaette väljend – ghosting. Ütlen siin artiklis ka ghostimine.

Ghostimist soodustab elu üleminek igasugustesse elektroonilistesse vahenditesse. Seetõttu on kerge jätta ühel hetkel teise inimese sõnumitele ja kõnedele vastamata või blokeerida ta sotsiaalmeedias. Tagajärgi ei näi esmapilgul olevat.

Kirjutan seetõttu, et puutusin ghostimisega ka ise kokku. Minu jaoks oli oluline jõuda mõistmisele, miks sellise käitumise energeetiliselt ligi meelitasin ning mis on ghostimise tagamaad.

GHOSTIMISEKS KONFLIKTI OLEMASOLU VÕI MITTE

Loomulikult võib inimene ennast sinu elust kustutada pärast konflikti – kui pole soovi konfliktiga silmitsi seista, lahendusi otsida. Sa ei pruugi olla üldse teadlik, et tema silmis on konflikt olemas – ja ta ei selgita sulle, lihtsalt kaob.

Ghostimine võib toimuda ka siis, kui kahe inimese vahel päriselt konflikti pole olnudki. Ghostitava jaoks on see suurim üllatus. Võib-olla näiteks käisid kaks inimest küll ilusal kohtingul, kuid üks tundis, et tõmmet lihtsalt ei ole – hakkaski ghostima.

MIS EI OLE GHOSTING?

Iga suhtlemata jätmine või suhtlemise katkestamine pole ghosting. Ma ei pea ghostimiseks näiteks seda, kui sotsiaalmeedias jätab atraktiivne inimene vastamata järjest võõrastele inimestele, kes kipuvad kavalerideks. Paljud inimesed ei tunnegi omavahel energeetilist klappi – see ei tähenda, et keegi vähem väärtuslik on. Samamoodi on arusaadav, kui tuntud inimene ei jaksa reageerida fännide kirjadetulvale. Oma elu ei pea pühendama selliste lõputute kirjade jadale. Kuna inimest ei tunne, siis ei saagi midagi isiklikku olla.

Ghosting ei ole ka see, kui suhtlemise katkestanud inimene on eelnevalt teada andnud, et mingi konkreetse tingimuse saabumisel ta rohkem ei suhtle. Näiteks on öelnud teisele, et ei soovi kaasa minna klatšimisega – ei soovi sellises toksilises energias olla. Kaaslane helistab ja viib endiselt teema klatšimisele. Sel juhul on eemalduja oma motiividest juba varem teada andnud ning kaitseb ennast energeetiliselt. See ei ole ghosting.

Ghostimine pole ka see, kui inimene katkestab kõik sidemed vägivaldse kaaslasega ette hoiatamata – näiteks eemaldub vägivaldse kaaslase eest varjupaika. Sel juhul on tegemist enda elu ja tervise kaitsmisega.

Ghostimine pole ka see, kui inimene unustab korra vastata; või oli ajaliselt nii kiire, et tõesti ei jõudnud; või lõidki elumerelained korraks üle pea. Sel juhul ta tegelikult ikkagi soovis vastata, vastab hiljem, vabandab ootamatu haihtumise pärast keset arutelu. Edaspidi planeerib oma aega paremini. Tegemist ei ole siis korduva taolise käitumisega, vaid ühekordsega. Tegelikult ei ole raske kirjutada paari lauset sõnumina või helistada: „Praegu on kiire, vastan ... (mis ajal on vastust oodata)“. See ei tähenda, et inimene peab pidevalt kontrollima oma e-posti ja telefoni, et olla alati kõigi jaoks kättesaadav. Inimeste suhtlemisvajadus on erinev – kui kahe inimese suhtlemisvajadus tundub olevat väga erinev, siis mõlemad võiksid anda teada, milline dünaamika on nende jaoks tervislik, normaalne – et oleks võimalik vastastikku otsustada, kas suhtlemistihedus mõlemale sobib. Kui ei sobi, on suhe mõlemale poolele lõhkuv – üks tunneb pidevat ahistatust, teine aga piisava läheduse puudumise tunnet.

Ghostimiseks ei pea ma ka seda, kui kaks inimest küll suhtlesid, kuid vestlus jäi loomulikult pooleli – ühegi osapoole küsimus ei jäänud vastuseta. Ühised teemad lihtsalt lõppesidki otsa.

TEADLIK KÄITUMISE VALIK

Ghostimine on inimese teadlik käitumisvalik. Ta otsustab poole suhtlemise pealt teadlikult reageerimata jätta. Ta haihtub ja jätab teise inimese teadlikult teadmatusse.

PAHATAHTLIK VÕI MITTEPAHATAHTLIK EESMÄRK

Ghostimine võib olla pahatahlik kui ka mittepahatahtlik.

Pahatahtlikkuse korral on ghostijal soov teisele inimesele emotsionaalseid haavu tekitada. Sel juhul võib ghostimine olla teise karistamise loomuga.

Ghostimine võib olla manipulatiivne kontrolli saavutamiseks. Inimene soovib saavutada kontrolli seetõttu, et ta kuskil sisimas tunneb, et tal on sellest vajaka.

Ghostija on olnud elus varasemalt olukordades, kus tal on puudunud kontroll; kus temast on üle sõidetud; tema arvamust pole kuulda võetud; teda pole aktsepteeritud sellisena nagu ta on. Nüüd teeb ta enda näiliseks trööstiks tagasi teistele (ka nendele, kes pole talle midagi halba teinud).

Pahatahtlikku, manipulatiivset ghostimist kasutatakse näiteks romantilistes suhetes, sõprussuhetes kättemaksuks. Seda võib teha näiteks äripartner teisele poolele nn koha kättenäitamiseks, tähtsuse suurendamiseks, võimu näitamiseks. Ja nii edasi. See on väga ebaterve suhtlemismuster.

Ghostimine ei pruugi alati olla otseselt pahatahtlik. Sel juhul pole ghostija eesmärgiks teisele inimesele emotsionaalsete haavade tekitamine. Ghostitava emotsionaalsed haavad on n-ö kaasuvad nähtused.

Sel juhul on ghostijal hirm igasugusele konfliktile otsa vaadata ning ghostimine on tema arvates n-ö kõige sobivam lahendus. Tal on kergem haihtuda, et mitte elada läbi raskeid, selgitavaid vestlusi; ta ei soovi näha kellegi südame purunemist. Konflikti lahendamise asemel on kergem lihtsalt inimene oma elust kustutada. Ghostija pistab pea liiva alla.

GHOSTIJA PROFIIL

Ghostijad on reeglina intiimset lähedust kartvad inimesed. Kui nad suhetes näevad, et asi hakkab liiga sügavaks kiskuma, siis teevad nad oma kadumistrikki. Intiimses läheduses inimene on autentne. Ghostija kardab tihti vastuseisu – selleks kannab maski, näitleb. Autentne inimene julgeb olla ka oma jutukaaslasega vastandlikel seisukohtadel. Ghostija naeratab, kuid seejärel haihtub.

Suhted ei pruugigi alati sobida ning teinekord ongi õigem oma teed eraldi jätkata, kuid iga inimene ei lõpeta suhtlemist niivõrd ebatervel viisil. Ghostija otsustab teadlikult sellise ebaterve käitumise kasuks, mis ghostitavat reeglina emotsionaalselt laastab. Tegemist on elementaarse inimliku austuse puudumisega, kui jätta teine inimene teadmatusse, miks suhtlemine katkestati.

Tõenäoliselt pole ghostijad saanud oma vanematelt piisavalt lähedust, armastust. Lähedus on nende jaoks võõras, eemaletõukav, ahistav. Nad soovivad haihtuda ja tagasi ilmuda täpselt siis, kui nemad tahavad, omadel tingimustel – ghostitavad oodaku.

Täiskasvanulikes suhetes tuleb aga arvestada mõlema suhtepoole vajadusi – tervisliku suhte eelduseks on toimiv kommunikatsioon. Ghostija käitumisviis kipub olema muster.

Ghostimise teeb valulisemaks asjaolu, kui ghostija on muidu väga sõbralik, intelligentne, sümpaatne, arukas. Sellisest inimesest on raskem lahti lasta. Teda on veelgi keerulisem mõista – tundub absurdne, et tema käitumises on sellised käärid. Aga see on täiesti võimalik! Ghostijad võivad olla ühiskonnas väga edukad ja muidu toredad inimesed n-ö vana maailma mõttes.

GHOSTITAVA PROFIIL

Ghostitaval tasub ghostimist isiklikult võtta olenemata sellest, et ghostija ghostib ka teisi, kellega kokku puutub. GHOSTIMISEL EI OLE AGA MINGIT PISTMIST GHOSTITAVA VÄÄRTUSEGA. Iga inimene on väärtuslik tingimusteta.

Ole tänulik, et universum sulle ghostimist näitas. Saad teadlikult tegeleda endaga, et välja selgitada, miks selle ligi tõmbasid – sinus on olemas midagi sellist, mis selle energeetiliselt ligi tõmbas. Sul on võimalik sellistest lõhkuvatest suhetest edaspidi teadlikult hoiduda kui taipad, miks sa selle ligi tõmbasid ja kui muudad oma energiat.

Tegelikult on ghostijal ja ghostitaval sarnased jooned, mis ulatuvad reeglina lapsepõlve. Mõlemad on mingil hetkel elus tundnud, et autentne olemine pole olnud piisav. On olnud häbi olla autentne – sest autentset ennast pole aktsepteeritud; on hüljatud; pole arvestatud; pole piisavaks peetud; on maha tehtud. Piisab ühest lausest elus, mis võib last eluaeg kummitama ja mõjutama jääda. Loetletud tundeid on tundnud lapsepõlves mingitel hetkedel tõenäoliselt iga laps. Lapsena mõjutavad meid kõige rohkem meie vanemad, õed ja vennad, vanavanemad, lasteaia- ja koolitöötajad, lasteaia- ja koolikaaslased, naabruskonna inimesed, trennijuhendajad. Mõju erineb selle poolest, millises mastaabis ja kui lähedased inimesed negatiivset mõju avaldavad.

Me kõik eeldame (ja tahame mõelda), et vanemad armastavad (ka vanemad ise tahavad nii mõelda) oma lapsi alati tingimusteta, kuid tegelikkuses ei pruugi see sugugi nii olla. Süda ei saa olla avatud pooleldi – kui süda on avatud armastusele, siis armastab inimene kõiki inimesi, kõiki lapsi (ka võõraid). Avatud südame energia ei jaga end kuskile pooleks – see kiirgab kõikjale. Kui tegemist on ego tasandi kiindumusega, siis ütleb vanem, et ta armastab just oma kõhust sündinud last, mitte naabri last – „armastuse“ tingimuseks on siis, et enda oma, enda kasvatatud, enda järgi kujundatud laps. See ei ole armastus. Armastus ei ole tingimustega. Süda kas on avatud kõigile, või pole ta tegelikult avatud, ning läbi ego spektri kiindumust peetakse eksklikult armastuseks.

Vanem ei näe tihti last eraldi inimesena ning püüab last muuta ja kujundada endale meelepäraseks. Näiteks lükkab teda trennidesse, kus laps tegelikult käia ei taha, aga vanem saab hiljem kekutada, et tema laps seal käib. Lapsele aga ütleb, et teeb kõik tema heaks, ja mis ta kõik oma ajast lapse nimel ohverdab. Vanem ei tee seda mitte armastusest lapse vastu, vaid selleks, et ennast näidata paremas valguses, oma ego upitada. Ta surub reeglina lapse loomulikku energiat ja huvisid alla, et kujundada „eeskujulik“ inimene. Ta surub lapse omaenda ja ühiskonna raamidesse. Vanemale pole tegelikult oluline lapse arvamus, vaid arvamus, kuidas teda ennast vanemana hinnatakse (ego tasand). Kui laps ei käitu vanemale soovitud kujul, siis saab vanema pahameele või hülgamise (näiteks tähelepanuta jätmine) osaliseks. Kui laps käitub soovitud viisil, siis teda kiidetakse. See on põhjus, miks laps hakkab käituma mitteautentselt – et vanem teda ei hülgaks.

Laps hakkab tundma häbi olla autentne – hakkab tõelist ennast varjama. Et mitte hülgamist kogeda, püüab ta olla teistele meelepärane. Laps tunneb, et ta pole piisav; ta pole harjunud tõelise intiimsusega, lähedusega, tingimusteta armastusega, vaid vanemlike ego tasandi kiituste ja laitustega.

See laieneb lapse, kes on hiljem täiskasvanu, kõikidesse suhetesse vähemal või rohkemal määral. Täiskasvanuks saanuna on tal vähemalt alateadvuses hirm, et autentsena kogeb mitteaktsepteerimist ja sellest tulenevalt hülgamist. Seega ei lasku ta kergesti lähedastesse suhetesse, vajab palju vabadust. Sest kedagi liiga lähedale lastes ei suuda ta oma maski kaua ees hoida – keegi võib avastada autentse tema, hukka mõista ning hüljata. Mitte et maski taga reaalsuses tingimata koletis asuks.

Selles suhtes (n-ö äriline suhe), kus mind ghostiti, käitusin tagasi vaadates ise mitteautentselt, et olla meelepärane, kuigi enda arvates olin üleüldiselt juba varasemalt teinud suure hüppe, arengu autentsuse poole. Ajutine tagasilangus on loomulik nähtus.

Olin varasemalt saanud sarnases ärisuhtes omad vitsad (hülgamise), kui olin siiralt oma arvamust avaldanud (olnud autentne). Ei soovinud uues suhtes enam iga detaili pärast pilli lõhki ajada – tegin sisemiselt endaga rohkem kompromisse. Suuri kompromisse ei tulnudki teha. Enda arvates oli kõik hästi ja korras. Kui nüüd teadlikult mõtlen tagasi, oli minu käitumise taga hirm hülgamise ees. Ja me ei läinudki ghostijaga kuidagi tülli. Suhtlesime alati väga sõbralikult, toetavalt – ühel hetkel ta lihtsalt kadus, siis ilmus ja vabandas, siis jälle kadus... Ja käigi kadunuks.

Tean nüüd, et minu hirmu energia tõmbas mulle selle kogemuse. Ghostitava alateadvuses (kui mitte teadvuses) on täpselt sama hirm, mis ghostijal. See energia neid omavahel kokku tõmbabki. Ghostitavast võib uutes suhetes saada ghostija ja vastupidi, kui ta oma õppetundi korralikult ei läbi.

GHOSTIB KORRA VÕI ON KORDUV GHOSTIJA

On olemas inimesed, kes ghostivad korra ja rohkem suhtlemist ei ole. Aga laastavam on selline suhe, kus ghostija ilmub mingi aja pärast tagasi. Ghostitavad kipuvad ghostijat taga ajama, et saada selgitusi, mis on inimlik, loogiline. Kui ghostija juba üleüldse reageerib, annab ghostitav reeglina kergesti andeks. Ja tsükkel kordub... Ghostija näeb, et sellised võimumängud toimivad ning jätkab samas vaimus – sest ghostijale mingeid tagajärgi ei ole.

Sellest suhtedünaamikast võib kujuneda väga kohutav, eelkõige ghostitavat laastav sõltuvussuhe. Kui praeguses ühiskonnas n-ö keskmine inimene oma psüühikaga läheb mistahes suhtesse (tööalane suhe, intiimsuhe, sõprussuhe jne) ghostijaga, siis on oodata pidevat enese väärtuses kahtlemist; puudustunnetuses elamist; vastuste ootamist.

Ghostija ei väärtusta sellist inimest, kes ei väärtusta piisavalt ennast. Tüüpilisele tagasi ilmuvale ghostijale on kõiksugused tagantjärgi vabandused tavapäraseks käitumiseks. Ja vabandused ei pruugi sugugi tõele vastata.

KUIDAS MÕJUB GHOSTIMINE GHOSTITAVALE?

Ükskõik, kas ghostimine on pahatahtlik või lihtsalt halb probleemilahendusoskus, mõjub see igal juhul ghostitavale emotsionaalselt haavavalt. Kõige hullem on ghostimise puhul teadmatus. Ghostitav hakkab analüüsima, et mis ta võis valesti teha; kas ta pole siis piisavalt väärtuslik. Ghostitav tunneb alandatult, et ghostija ei näe temas piisavalt väärtust, et vastata. Ghostitav võib mõelda enda peas sääsest elevandi. Ta süüdistab reeglina ka ennast ja tunneb, et teda on hüljatud.

Elul on alati mitu tahku. Võib juhtuda, et ghostitav hakkab ennast analüüsima, tunnetama, mis muudab teda veelgi teadlikumaks iseeendast, lükkab tegelema vanade haavade parandamisega. Viha ei teki siis, kui inimene saab aru mõlema poole käitumise põhjustest. Nii ghostitaval kui ghostijal on kuskil lahendamata teemasid.

LÕPETATUSE TUNNE

Ghostimine on emotsionaalselt haavav käitumisviis. Lepi, et suure tõenäosusega ei saa sa selles elus teada, miks ta sind ghostis. Sinu lõpetatus ongi juba ghostimise fakt ise – ole tänulik, et see kiiresti välja tuli. Nüüd saad endaga tegeleda.

Ära jää ghostijaga korduvalt kontakti otsima – ära anna oma väge ära. Otsi üles oma autentne kese ja tee korduvale ghostijale kiiresti selgeks, et see on käitumine, mida sa ei aktsepteeri – et vastasel korral suhe lõpeb. Aktsepteeri, et suhe lõpeb.

Hetkest, mil kirjutasin enda ghostijale, et katkestan ärisuhte (varasemalt küsisin korduvalt, et mis juhtus), sain oma väe tagasi. Andsin selle ära, sest minus oli lahendamata teema. Ma ei tunne viha, vaid kerget kaastunnet. Aktsepteerin juhtunut ning võtan seda kui järgmist õppetundi elus.

Lase tal minna! Mine eluga edasi, naudi oma elu. Armasta iseennast! Sa oled armastus!

Armastusega

Kristel Põld ehk Violet