Täheinimesena ärkamine

Aastaid tagasi algas minul üleüldine vaimne ärkamisprotsess, kus sisuliselt vana mina suri ja sündis uus. Lisaks üldisele ärkamisele algas mõni aeg hiljem ka ärkamine täheinimesena. Tunnen, et meie planeedil on täheinimesed järjest ärkamas. Seetõttu kirjutan oma kogemustest, mis ärkavale täheinimesele tröösti võib pakkuda.

MISSIOONITUNNE

Mulle hakkas meenuma, et olen siin planeedil kehastudes külaline. Olen küll inimesena kehastuv, kuid minu tugevam hingeside on seotud hoopis teiste kohtadega väljaspool planeeti Maa. Maa ei ole minu kodu, vaid koht, mida külastan inimeste teadvustasandi tõstmiseks, kehastudes inimesena. Mulle meenus minu hinge missioon siin planeedil valgustöötajana. Valgustöötajaid on siin planeedil samuti palju – teevad oma tööd suuremates või väiksemates mastaapides. See ei olene sellest, kas ja mis ametit keegi meist peab või kas ta selle eest raha saab. Paljud valgustöötajad samamoodi kohe ei tea, et nad valgustöötajad on – toimub samamoodi n-ö ühel hetkel äratundmine. Mõni muidugi teab juba kohe.

VÕÕRAKS OLEMISE TUNNE

Aastatega tekkis järjest suurem tunne, et ma ei ole Maa hing. Ma ei kuulunud sisuliselt ühessegi gruppi – olin alati pigem võõras, aga seisin iseseisvalt püsti. Mida aeg edasi, seda rohkem tekkiski n-ö võõraks olemise tunne – et inimesed ei ole lihtsalt n-ö minu kari, kuigi võivad olla väga toredad. Meil ei ole päris sama vibratsioon, rääkimata sarnastest mõttekäikudest, väärtustest. Minu kohta on isegi naljatatud korduvalt erinevate inimeste poolt: „Sa oleks pärit nagu teiselt planeedilt.“ On naljatatud: „Sa oled pärit helesiniselt planeedilt.“

Mu mõtted on olnud paljude teemade puhul hoopis kuskilt teisest vaatenurgast, teiste jaoks paljudel kordadel utoopilised. Kasvõi näiteks laiendatud monogaamia; või et miks maalased ennast tööga tapavad; milleks see turumajandus; miks nad nii sõjakad on; milleks see hierarhia; miks nad ise oma keskkonda hävitavad; miks nad loomi piinavad jne.

Ma elan pidevates ülemeelelistes kogemustes ja nendega ei haakunud pikka aega praktiliselt keegi. Nüüd on muidugi paljudel inimestel juba üleüldine spirituaalne ärkamine alanud – see ongi teadvustasandi laienemine, sealhulgas tekivad reeglina ülemeelelised kogemused.

TALUMATU IGATSUS HINGEKOJU

Vaatasin palju igatsevalt öötaeva poole. Tekkis tugev igatsus minna koju n-ö tähtede taha. Teisisõnu oli see surmatung kindla sihiga – rahuldada koduigatsust. Aastate jooksul on seda juhtunud korduvalt. Ja see ei ole vaimuhaigus.

Ahastavad nutmised, sest hing tahab koju. Mitte, et ma käituks selle tungi peale – käitumist saan väga hästi kontrollida. Mitte midagi halba elus samal ajal ei toimunud, ma polnud kuskil depressioonis või muus sellises. Ma ei tundnud Maaga mingit tugevat sidet, ja ometi armastan Maad väga. Millegi muuga oli veelgi tugevam side. Kui mul last ei oleks olnud ja vastutust tema ees, oleksin vabalt võinud selle kehastumise lõpetada ja koju minna, ning jätta selle planeedi teadvustasandi tõstmise missiooni sinnapaika.

Mul on siiamaani Maaga pigem lõdvad sidemed. Tegutsen teadlikult endaga, et maandust saada – aiandus (käed mullas on suureks abiks), käin looduses, mediteerimine, jooga. Ja ometi olen ilmselt suurem looduslaps, kui enamik maalasi.

Kui näen jälle, kuidas inimesed lagastavad või teistele liiga teevad, siis tekib see tunne – „peatage planeet, ma soovin maha astuda“. Aga ma ei astu maha – mul on siin veel teha.

HAKKASIN HINGEKODU OTSIMA

Meditatsioonides hakkasin järjest rohkem seda kodutunnet otsima. Kodutunne on seotud lilla valgusega, mis mind minu elus saatnud on nii meditatsioonides kui ka lahtiste silmade taga. Universumi infoväljaga teadlikult ühendudes (meele vaigistamise meetodil) olen teada saanud kahest kodust väljaspool meie planeeti, millega tunnen tugevamat ühendust. Ma räägin ka kahes inimesele tundmatus keeles, millest ma oma mõistusega aru ei saa, aga need keeled on eristatavad. Kõnelemise hetkel tunnen, et mu energia ka vahetub. Ühel hetkel hakkasin toidulauas abikaasaga selles keeles ootamatult rääkima. See oli meile mõlemale üllatuseks.

Pärast neid teadasaamisi tekkis seoses Maal kehastumisega minus taas suurem leplikkus – et olen ajutine külaline ja siin planeedil on väga palju ilusat; väga palju õpetlikku, mille eest tänulik olla. Ja inimestes on ka palju ilusat. Hinge arenguks tegelikult super kant. Lihtsam on olla tasakaalus, kui ümberringi on kõik tasakaalus, aga proovi olla tasakaalus siis, kui ümberringi on kaos – see on juba suurem väljakutse.

KOKKUPUUTED MAAVÄLISTEGA

Aega on edasi läinud ja inimesed suudavad rohkem vastu võtta. Esimene teadlik kokkupuude maavälistega oli mul juba palju-palju aastaid tagasi, kui minuga võtsid telepaatilisel teel ühendust meie stratosfääri ülaosas asuvad olendid. Tookord oli „jutt“ sellest, et nad vaatlevad, mis siin planeedil toimub ja on inimkonnale abistavaks jõuks. Neid oli minu mäletamist mööda umbes paar-mõnisada. Tookord oli mul raske uskuda, et ma seda ise välja ei mõelnud, kuid nad andsid teada, et asuvad stratosfääri ülaosas 40 km kõrgusel. Ütlesin neile, et hommikul lähen guugeldan internetist, et kui kõrgel stratosfääri ülaosa asub – internetis tuligi sõnaliselt lausa ette – ülaosa 40 km kõrgusel.

Aga aastaid läks mööda ja oma kodus olen kohanud näiteks maavälise päritoluga humanoide; masinaid meenutavaid objekte; kõige eriskummalisemaid olemusi; olen kohanud ka looduses. Tundsin alles mõnda aega tagasi suurt maaväliste laeva astraaltasandil jne. Sel ajal olid maailmas ka GPS-i häired.

Ma kolisin maaväliste baasi kõrvale ja selles piirkonnas olen teinud korduvalt aegruumi hüppeid ärkvel olles. Sinised ekraanid erinevatel aastatel korduvalt õhus – mul on sisemine teadmine, et need on maaväliste portaalid. Ma tean, et ma ei kolinud siia suvaliselt. Ja ärkvel olles olen aegruumi hüpetes osalenud nüüdseks kahe erineva inimesega lisaks korduvatele kogemustele üksi. Käin üksi metsas ja ööbin rabas – mul on sisemine teadmine, et ma olen neis paigus „oma“. Olen kohtunud ja minuga ei ole midagi tehtud. Portaal ei ole koguaeg avatud – ma tunnen selle ära, kui see avatud on. Öösel olen saanud kodurabas minna astraaltasandil sinna, kus hingel on kodutunne. Tean, et mind hoitakse.

Mõned päevad tagasi nägin enda maalitud kosmosemaalist maavälist olendit endale vastu vaatamas. Ta vaatas mulle otsa kogu oma energiaga. Lugesin raamatut, kui olend maali ilmus ja mind vaatama pani. Enam teda seal ei ole. Enne kosmosemaali ilmumist nägin kaks päeva varem oma maalitud lilla metsa maalil puude vahel liikujat. Need tähendasid minu jaoks, et on aeg oma praegune kirjutis avaldada.  

TUNNEN ÄRA KA TEISED TÄHEINIMESED

Nüüdseks tunnen juba ära inimesi, kes on samamoodi täheinimesed. Neid on samuti terve ports siin planeedil kehastumas inimestena. Erinevatel täheinimestel on erinevad eesmärgid – paljud neist on teadlikud valgustöötajad. Aga on igasuguste eesmärkidega. Täheinimene minu mõistes kehastub siin planeedil ikkagi inimesena (ta kogeb inimeseks olemist); aga siin planeedil käivad ka lihtsalt maavälised, kes võivad võtta inimkuju. Need ei ole minu silmis täheinimesed, vaid erinevatel põhjustel n-ö inimnahka maskeerunud maavälised.

Täheinimesed tunnevad ennast reeglina külalistena, sest neil puudub siin kodutunne (vähemalt algfaasis). Nad saavad väga hästi aru sellest tugevast koduigatsusest; tugevast igatsusest tähistaeva poole, olenemata sellest, kas nad kuskil varem päriselt kehastusid või eksisteerisid mittefüüsilisel tasandil. Me tunneme üksteise tuge. Ja see annab inspiratsiooni jätkata oma missiooniga siin planeedil.

OMA KOSMILISE PÄRITOLU TEADASAAMISE OLULISUS

Oma kosmilise päritolu teadasaamine on olnud umbes sama, nagu lapsendatud laps saaks teada, kes ta vanemad on. Tekib sisse mingi rahu. Lõppkokkuvõttes oleme ju kõik üks energia, kuid hinge areng pole veel sealmaal, et selles energias pidevalt teadlikult olla. Ma olen ennast aktsepteerinud ja saanud aru, mis põhjusel ma teistmoodi mõtlen paljudes teemades. Või miks ma olen eelistanud gruppide asemel kuskil eraldi olla.

Minu eesmärgiks ongi aidata inimkonna teadvustasandit tõsta. Olen kosmiline abiline. Võib-olla puudutavad kedagi minu kirjutatud tekstid; minu loodud luuletused; minu maalitud maalid; minu loodud muusika; minu sõnad või lihtsalt minu olemus. Võib-olla loksutan kellegi mugavustsooni nii, et see viib teda vaimse ärkamiseni, mingi olulise taipamiseni. Meil kõigil on siin kehastumisel omad eesmärgid, ka n-ö Maa hingedel, kes tugevamalt selle planeediga seotud on. Ütlen kohe, et kõik Maa hinged on väga tublid, kes siin kehastuvad – Maal kehastumine ongi keeruline, kuid samas imeline kogemus. Igal Maal elaval inimesel on suur potentsiaal hinge arenguks – sest tingimused on rasked.

Ja ma praegu seda kirjutades mõistan, et ma ei saa hukka mõista seda, kui inimeste teadvustasand pole seal, kus ma soovin, et see oleks. Pean selle tulemuse endast lahti laskma. See on minu jaoks vajalik õppetund ja paljude teiste täheinimeste jaoks. Põhjus, miks olin pikalt eraldatuses (palgatöölt ära), oli see, et mul oligi vaja ärgata - nii üleüldises plaanis kui täheinimesena. Mul oli vaja olla vaikuses, et oma intuitsiooniga veelgi parem kontakt saada.

KUIDAS TÄHEINIMESE ÄRKAMINE TOIMUB

Täheinimesed järjest ärkavad ja muutuvad intuitiivsemaks. Täheinimene võib vabalt olla empaat; näha aurasid; saada infot läbi sisetunde; käia teadlikult astraalrännakutel jne. Täheinimeseks olemise tundsin ühel hetkel kindlalt ära kogu oma olemusega – et kodutunne ei ole pärit Maalt. Aga enne seda hakkasid esinema mul eelpool loetud tunnused aegamisi.

Kuigi täheinimesed tunnevad ennast külalistena, siis eesmärk oleks jõuda ikkagi sellesse ühtsustunnetusse, kus tunneme ennast igal pool ühendatult, kodus. Olenemata sellest, kas oleme täheinimesed või Maa hinged või hoopis midagi muud, siis veel peenem tasand on ikkagi Kõiksuse Allikas – sealt oleme me kõik pärit – see me tegelikult olemegi. Täheinimese ja Maa hinge tasandi puhul räägin lihtsalt jämedakoelisemast tasandist.

Ma tunnen seda, et kodutunne peaks olema minus, olenemata sellest, kus viibin. Kodu on laiemalt võttes kõik. Ja see on minu vaimse tee eesmärk.

Armastusega

Kristel Põld ehk Violet